Hobuse ajalugu

Parnu Hansagumnaasium






Eesti hobune Saaremaal

Sandra Prez
12B klass






19.06.2012

---

Ajalugu meenutades

On moodunud 137 aastat ajast, mil takk Vapsikas Pariisi maailmanaitusel Eesti
kohalikule hobusele kuulsust toi. Siis oli see hobusetuup valdavaks kogu Eestis ja ka
lahialadel; see hobune oli aluseks meie tori ja ardenni aretuses.

Uks sajand inimkonna ajaloos on luhike aeg, kuid kullalt pikk uhe loomaliigi
sihikindlaks umberkujundamiseks. Kuna Saaremaal kasvatatav hobune oli jaanud,
hilisemal ajal teadlikult korvale jaetud teiste tougude otsesest mojust ja valiku aluseks
on valdavalt kohaliku talumehe arusaam - valik tugevama, kiirema, vastupidavama,
samuti parema soodakasutaja, sobraliku ja rahuliku iseloomu suunas, on sailinud
hobune, mis suhteliselt vahe erineb omaaegsest kuulsast Vapsikust.

Oleks vale kasitleda Saaremaad taielikult isoleeritud piirkonnana. Postijaamade ja
maanteede valjaehitamisega kasvas noudlus kiirete ja vastupidavate tollahobuste
jarele. Sel eesmargil asutati Balti aadelkonna algatusel Karl v. Hahn'i poolt 1870. a.
Uue-Love hobusekasvandus. Takkudena kasutati pohiliselt Riia depoost toodud
araabia-orloviverelisi ristandtakke, kes olid vaga hinnatud ka kohalike talunike seas.
Hobusekasvandus eksisteeris 38 aastat ja jattis kindla jalje meie hobuste polvnemisse.
Uue-Love parandina saime juurde kollast-linalakka ja voiku varvust. Paljud vanemad
hobusemehed maletavad neid kergematuubilisi kiireid hobuseid, kuid hindasid neid
sooda suhtes noudlikeks. On teada, et Pihtla Sugutakkude Tallis kasutuses olnud takk
Fiksu 182E isa Fiaal 78E polveneb Uue-Love takkudest.

---

Toostuse areng kaotas vajaduse postihobuste jarele, sailis noue tugevale
pollumajandushobusele.

Teise maailmasoja ajal hobuste arv langes, kuid sojajargsetel aastatel voeti
hobusekasvatus riikliku kontrolli alla. ENSV Ministrite Noukogu 17. novembri 1947.
a. maaruse nr. 858 ja NSVL Ministrite Noukogu kinnitusel moodustati Eesti NSV
Pollumajandusministeeriumi Hobusekasvatuse Valitsuse koosseisus Saaremaal Pihtla
vallas Eesti tougu hobuste Riiklik Sugutakkude Tall ja Hobusekasvandus. Maarati
kindlaks talli teeninduspiirkond, kinnitati pohimaarus (5. jaanuar 1949) ja tooplaani
pohinaitajad eesti tougu hobuste alal. Ulesandeks oli komplekteerida sugutakkude tall
40 sugutakuga ja labi viia 1600 paaritust.

Veel on sailinud pollumajandusosakonna poolt koostatud Saaremaa toutakkude
nimekiri 1. novembrist 1948. a., mille andmetel oli Saaremaal kasutuses 38 takku.

Sugutakkude tall likvideeriti 1956. aastal. 18. veebruaril 1956 koostatud akti alusel
anti Eesti Riiklikule Sugutakkude Tallile ule 20 takku. Muu vara ja vahendid anti ule
Koljala Puukool-Seemnekasvatuse majandile.

Pihtla Sugutakkude Tallis arendati edukalt nii aretus- kui ka treeningtood, osaleti
naitustel ja voistlustel. Kasutuses oli ka Soomest toodud takke, kelle moju kohalikele
hobustele on tuntav. Takkude Voimas 160E tutar Tella 2887E ja Tupper 306E tutar
Tai 3049E, Lusti Roomuse Tolluste tallis kasvatatud marad, voiksid oma arvuka
jarglaskonnaga teenitult olla perekonna alustajad. Tuntuimatest takkudest voiks

---

nimatada Taru 149E, Tooru 219E, Rips 269E, Volur 300E, Tapper 180E, Fiksu 182E,
Endo jt.

Pihtla Sugutakkude Talli tegevus ja tema osa eesti tougu hobuste aretuses vajab
taiendavat uuringut, mille juures voivad abiks olla talli asutajad (Voldemar Luht) ja
treenerid (Arnold Valja, August Koov jt.), samuti paljud kohalikest elanikest, kes on
selle perioodi toode ja tegemiste tunnistajad.

Jargnevad aastad olid hobusekasvatuse allakaigu aastad. Kui 1. jaanuaril 1955 oli
Saaremaal statistika andmetel 8482 hobust, siis 1974. aastaks langes hobuste arv 1004-
ni.

Hobusekasvatus hakkas stabiliseeruma uhismajandites toufarmide moodus-tamisega ja
nende passistamisega 1969. aastal. Aktiviseerus Riikliku Hobuste Toulava too
touaretusalase too juhendamise ja kontrolli osas. Tou-farmide hindamise ja
ulevaatustega rohuti majandi spetsialistide kohuse-tundele, tekitati konkurentsi,
oluline osa selles oli aga siiski hobuse-huviliste majandijuhtide ja zootehnikute
isiklikus toos ja suhtumises.
Kuigi hobuste arv langes veel poole vorra, s.o. 1990. aastaks 581-ni, on kasvatajate
ring jaanud suhteliselt stabiilseks ka parast Eesti Vabariigi pollumajandusreformi,
muutunud on ainult omandivorm. Igal hobusel on kindel omanik-peremees.

---

Hobuste arv Saaremaal aastate loikes:
1936 - 16020
1950 - 12780
1955 - 8482
1964 - 2688
1974 - 1004
1990 - 581
1997 - 443
2000 - 400 statistika andmetel
421 EHS-i aastaraamatu andmetel

Kaesoleval ajal peaks Saaremaal olema ligi 450 hobust, kuna koik kasvatajad ei ole
EHS-i liikmed. Statistika eratootjate osas kasutab tuletuslikku meetodit.

Kuigi eesti tougu hobuste populaarsus Eesti mandrialal on viimastel aastatel
suurenenud, asub enamik kasvatajaid Saaremaal. Seda naitab ka sundinud varssade
arv. 120 varsast sundis Saaremaal 87 (EHS-i aastaraamatu jargi).

---

Labi aegade on Eesti hobune jaanud stabiilselt vaikehobuseks, kuigi juba 1953. aastal
esitas O. Nuut oma toos "Hobuste aretuse alused Eesti NSV-s" jargmised Eesti hobuse
keskmised mootmed:

Takud tk 146,0 kppk 152,0 ru 175,0 ku 19,0
Marad tk 143,5 kppk 148,0 ru 172,0 ku 18,3

Ja soovitab touraamatusse kanda eesti tougu hobuseid mootmetega :

Toutakud: tk 150-154 sm eluskaal 500-600 kg
Toumarad: tk 148-152 sm eluskaal 500-550 kg

Viimased mootmisandmed 2001. aastast (dots. H. Peterson, magistrant H.Tamsalu)
naitavad, et eesti toug on pusiva eksterjooriga:

Takud: tk 144,2 kppk 145,4 ru 169,8 ku 18,9
Marad: tk 141,9 kppk 145,2 ru 177,1 ku 18,4

Viimasel paaril aastakumnel on olnud palju arutelusid eesti tou aretus-suundadest.
1975. aastast kasutati Sandla sovhoosi toufarmis eesti tougu marade ristamist araabia
tougu takuga Posol. Viie aasta joosul saadi takk Posolilt 39 varssa. Ristamine toimus

---

kooskolastatult Riikliku Toulava ja Uleliidlise Hobusekasvatuse Instituudiga.
Eesmargiks oli araabia vere lisamine marade kaudu. Takkjarglaste hulgast valiti
sugutakuks ainult uks jarglane - Parun 489E (ema Aasa 3128 E, emaisa Ahti 228 E,
eei - Tupper 306E).

lejaanud takksalud realiseeriti tarbehobustena valdavalt Venemaa ratsabaasidele ja ka
tsirkusele. Maradest tuupilisemad valiti pohikarja ja paaritati eesti tougu takkudega.
Ka selle katse tulemus vajab pohjalikumat analuusi.

Pilguga tulevikku

Kuna valdav osa eesti tougu hobustest asub Saaremaal, on raske ule hinnata meie
hobusekasvatajate tood hobuste sailitamise ja aretuse alal.

Ligi 40 Saaremaa hobusekasvatajat on EHS-i liikmed. Laieneb hobuse-kasvatajate
ring, kus hobusekasvatus ja sellega seonduv on pere majandustegevuse aluseks.
Uus ajajark pustitab uusi noudmisi ka hobuste aretajatele. Maapiirkondades on
tavatootmise umberkorraldamine andnud suuremaid voimalusi hobuste pidamiseks.
Paljud maapered kasvatavad mond hobust eesmargiga tosta laste huvi maaelu vastu,
sageli on aga ka lapsed ise asja algatajateks. Selleks on sobivad hea iseloomuga,
liikuvad, spordituubilised hobused, kellega saab osaleda kohalikel voistlustel ja
matkadel.
Tegelik elu naitab, et on tekkinud vajadus hea turismihobuse jarele. See peaks olema
keskmise kasvuga, tugev, rahulik, hea iseloomuga, kannab sadulas nii algajat
raskekaalulist kui soostub vedama juhuslikku veovahen-dit. Seeparast tuleks

---

aretusmaradeks valida tugevad, joulised marad. Ka ristamine araabia touga naitas, et
spordis voimekaid, eeldustega jarglasi saadi ainult tugevatelt maradelt.
Need hobused on meil olemas, aga nad jaavad sageli korvale toukomisjoni silmade
eest, kuna kasvataja ei suuda hindamiseks esitada koiki noor-hobuseid.

Paljudes riikides on viimasel ajal populaarseks muutunud rakendisport, eriti
paarisrakenditega. Meil ei ole veel kogemusi, milleks on voimeline meie eesti hobuse
tugevam tuup rakendiponide klassis. Sellest lahtuvalt on vaja kontrollida ja katsetada
koiki noorhobuseid. On vaja valja tootada asja-kohane metoodika.

Eduka hobusekasvatuse aluseks on koigi voimalike rakendusvaldkondade
tundmaoppimine ja nende maksimaalne arakasutamine. See nouab suuri
investeeringuid majandusliku baasi tugevdamiseks ja tehniliste vahendite soetamiseks.
Loomakaitse eeskirjadega lubatakse paljudes riikides hobust taiskoormusega kasutada
alates neljandast eluaastast. Sellest soltuvalt suure-nevad hobufarmides nii hobuste arv
kui ka kulutused.

Hobuste kasvatamist klassifitseeritakse alternatiivse pollumajandus-tootmi-sena.
Hobusekasvatuse hea kaekaigu huvides vajab ta samade toetusmehha-nismide
rakendamist kui tavapollumajandus.

---